Pühapäev, 9. juuli 2017

Kuidas naised Iirimaale praktikale jõudsid

Maris ja Anne on õnnelikult Dublini rongijaama jõudnud
Me, täiskasvanud õppijad, ei osanud unistadagi võimalusest Iirimaale praktikale saada. Samas, eks ikka väike lootus oli ka, et kandideerime välispraktikale ja saamegi. Kuna Iirimaad varasemates praktikakohtade nimekirjas ei olnud, ei osanud sellisele huvitavale maale minekut oodata... No ja ega me Haapsalu Kutaehariduskeskusesse õppima tulles ei teadnud ju välispraktika võimalustest midagi.

Eestis praktikakoha otsimisega olime kuidagi venima jäänud samuti ja juba kippus väike hirm naha vahele, et mis siis nüüd saab ka  No eks pisut ikka uurisime ja küsisime Eestiski, aga lootus oli kuidagi sees, et ehk saame Iirimaale, kui sellest kuulda saime. Eesõigus anti teise kursuse õpilastele, kuna aga keegi sealt huvi ei ilmutanud, oligi meil Annega võimalus olemas. Mina olen Iirimaast juba tükk aega unistanud ka. Armastan iiri kultuuri, iiri muusika teeb mul hinge soojaks. Samas seda, et avaneb võimalus lausa kuu aega Iirimaal  olla, ei ole osanud küll oodata. Aga võta näpust, nii see läks! Igatahes olime ärevuses ja ootasime seda tulekut väga.

Tulek ise oli päris pikk - justkui maailma lõppu - nagu Annega naljatlesime. Kõigepealt lennukiga, õnneks otselennuga, Dublinisse. Aga seegi võttis üle kolme tunni ja siis veel rongiga idast läände kolm tundi põiki läbi saare. Selle sõidu juures oli tegelikult hea see, et saime Iirimaaga juba pisut tutvuda ja tema ilu nautida. Aga see pole veel kõik, nagu reklaamis öeldakse. Rongiga Westporti jõudes oli meil meie majutus- ja praktikakoha peremees koos tütrega rongil vastas. Just siis, kui mõtlesime, et oleme kohal, selgus, et veel pool tundi autoga sõitu ootab ees. Ja ongi teekond justkui maailma lõppu. Nali naljaks, aga umbes kaheksa tundi puhast reisimist tuli ikka ära. Tundus lihtsalt kuidagi kummaline, et Euroopas reisimine nii kaua aega võtab, aga järelikult - Euroopa on suur. Ehheee.

Pererahvas on paljulapseline - neil on viis last, kellest noorim alles viiekuune - lahke ja sõbralik. Nii hea tunne esimesel õhtul. Ja ega see tunne siiani muutunud pole. Oleme ju lugenud, et iirlased ongi sõbralikud ja lahked. Ja ennäe, peab paika!

Tundsime end tõesti oodatuina ja loodame huvitavat praktikat. Sest pererahvas rääkis meile, mis meid ees ootab ise sellise õhinaga, et see haaras ka meid. Juba tunneme, et meil on siin tore, mõtlreme õhtul pikast päevast väsinuna magama minnes.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar