esmaspäev, 24. juuli 2017

Mitte ainult nii tõsiselt praktikast

Einoh, ega praktika ei koosne ainult tõsistest asjadest, seiklusi on ikka ka. Kõik pole mitte pidev töötegemine, lõbusam pool on samuti. Oleme saanud osaleda rohkem turismile keskenduvates tegevustes samuti. Oleme rännanud koos turismiettevõtte Highländer ühe Iirimaa haruga pisut Iirimaa meie piirkonnale lähemates paikades ringi.

Külastasime Galwayd, linna, kus nägime meile tuttavat skulptuuri kahest kirjanikust. Oscar ja Eduard Wilde. See on koopia meie Tartu skulptuurist ja selle kinkis Galwayle, kui ülikoolilinnale, just Tartu. Selle linna peatänaval nägime mitmeid Iiri muusikuid ja tantsijaid, kes olid väga heal tasemel. Ilmselt üliõpilased lisateenistust hankimas.

Oleme saanud esimese kogemuse kanuuga sõitmisest, seda õnneks ilusa ilmaga ja siledal kohalikul Lough Maski järvel. Esimese sõidu kohta ei tundunudki see nii hull, kui esialgu kartsime. Meie giid ütles meile alguses, et te kas hakkate seda armastama või vihkama. Mina tundisn küll kohe, et armastan seda... Samas, ega ma ei teagi, kui uuesti kuskil käredamal veel proovin, kas enam tahan. See kogemus oli lihtsalt väga hea, sest meid oli kanuus kolm, mis tähendas, et meie kapten viimasel pingil oli kogenud kanuutaja ja meie Annega eespool võisime end kohe kindlamalt tunda. Aerutamine polnudki nii raske, kui algul kartsime. Olime rõõmsad, et hakkama saime!

Tegime läbi ka mägimatka Partry Mountainile. Tõusime 355 meetri kõrgusele ja käisime läbi ligikaudu 13 kilomeetrit. Mäest üles alla ronimine tegi asja pisut põnevamaks. Mägi ise polnudki ju palju kõrgem kui meie kõrgeim mägi - Suur-Munamägi (318 m), aga eriliseks tegi selle just see, et nende mäed pole sellised kuplid nagu meil, vaid laiad ja pikad ning tõus tundub väga pikk. Seetõttu ei tundunud ka kuidagi, et me nii madalal oleme. Me arvasime küll, et oleme üsna kõrgel.

Mägedes oli palju lambakarju ja neid ajavaid koeri. Tegime tutvust ühe koeraga, kes ei tea kust välja ilmus ja pai küsis. Mäest laskudes saime kokku lambakarjaga, kes meid jalust nö maha tahtis joosta, kuna karjus ja koerad ajasid neid ühest aedikust teise, aga meie jäime täpselt tee peale ette.
Eest ära, meie tuleme!
Paistab, et seda, mis meie erialal eriti vajalik on, pakutakse siinkandis ka turistidele ja meil Annega on õnnestunud sellest osa saada ning loodusradasid tundma õppida. Seega, praktika võib olla ka fun!

Pildid Maris Meriste ja Anne Hansbergi kogudest
Kaks tuttavat - Wilde:id Galways
Kultuur otse tänaval
Ja kanuusafari alaku!
Nii me Iirimaa loodusradu läbimegi








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar